Amigos que eu não esqueço, nem deixo pra depois..

Everyday, everywhere, people are so alive!

Pühapäeval, 19.september, oli Newcastle'is üritus/ maraton nimega Great North Run.(pilt) Kuna tegime seal tegelikult tööd, siis ma palju Newcastle'it ei näinud. Selle põhjal mida nägin, võin öelda, et tahan sinna veel minna. Kesklinn tundus väga tore ja ahvatlev.
Mis töösse puutub siis.. paar väsitavat tundi ja samas oli fun ka.
Inimesed on kummalised ja isekad peab ikka ütlema. Meie tööks oli koguda kokku kõik riided mis inimesed maratoni alguses vedelema jätavad. Kuna sel aastal oli osavõtjaid 54 000 siis kõik riided mis maha visatakse sinna ka jäävad. Meie pidime selle eest hoolt kandma, et ala oleks riietest puhas. 8 tonni riideid. See on lihtsalt uskumatu. Enamus riided on firmakad (Nike, Adidas jne jne jne)ja pooled neist paar korda kantud. Selle raha eest, mis inimesed siinkandis riietele kulutavad võiks ilmselt päris mitu riiki Aafrikas üles ehitada.
Anni on praegu Durhamis. See on hea. Ta tahtis sinna minna ja seal on nö fixed money. Kindel palk. Ma sain teada, et üsna Durhami lähedal on Sigatüüka loss (Harry Potter, mu lemmmmmmik) ja ma lähen seda 100% kindlalt vaatama... kunagi.
Mis veel?
Aeg möödub kuidagi nii.. imelikult. Alles oli nagu 2.sept ja nüüd juba 21. Millal see juhtus? Palju on tehtud vahepeal, aga ei oskagi midagi välja tuua.
Täna magasin esimest korda sisse. Nii imelik- siin keegi õpetajatest isegi ei küsi, et mis juhtus. Ikka tuleb ette ju.
Open weekend is coming. On vaja šopata ja peole minna. Ja mina pean helistama me Zimbabwe sõpradele ning küsima, kas neil oleks võimalik 12 välismaalast majutada. How nice.

Muuseas, tervitaks oma endisi klassiõdesid! Welcome to UK ja olete alati mulle külla oodatud muidugi ka!

Okei, tänaseks aitab, varsti jälle.

Karmen.

Ahjaaa, varsti saab pilte. Ma loodan.

young and restless

mu kallitele vanematele.. pole ju nii hull?

Young blood!

80's PARTY!




Update. Mis vahepeal toimunud. Olen endiselt promotionis ja millegipärast Eestlased ei ole väga hea vabatahtlikumaterjal või mis? Mis teil viga on?

Üks õhtu läksin siis rõõmsalt oma tuba ja järsku vaatan: Nuno, Helio ja Rogerio seisavad patjade ja tekkidega ukse taga. Mis siis ikka. Astun mina tuppa sisse, Annit ei olnud. Läksime siis kõik rõõmsalt tuttu ära. Kui Anni lõpuks tuli, siis ta oli veits šokis.

Üks õhtu oli meil 80's party. Tegime speeddatingut ja saime üksteisele salasõnumeid saata. Speeddateing käis: Ühes reas istuvad naised, teises mehed- üksteise vastas. Aega on 2 minutit ja siis peavad naised edasi liikuma. Oma uue paarilisega räägid veel 2 minutit ja siis edasi. Trikk seisneb selles, et peale 2 minutit juttu tuleb oma paarilisele vms midagi iseloomustavat selja peale kirjutada(selja peale oli kleebitud paber). Väga hea seltskondlik mäng pluss pärast on hea olla, kui loed toredaid asju, mis sinu kohta on kirjutatud.

Uh, ma ei jaksa praegu kirjutada. Hiljem.

Karmen.

Btw. Mul on uus soeng, aga ma ei saa pilti panna sest... mul pole ühtegi normaalset pilti.

Rotten apples.

Josega. African Night

Laupäev ja 4.september.
Kuna minust on saanud nüüd half-yuppie ja istun õndsalt päevad läbi kontoris, siis ilmselt leiate minu postitusi siit rohkem kui Anni.

Kontoritööl on mitmed plussid- esiteks ei ole siin proxyt ning lõpuks saand ma muusikat alla laadida (Nirvana- Man who sold the world just praegu mu meeli lõõgastamas- nii tore), teiseks on siin nö kindel “palk“. Muidugi kui ma head tööd ei tee ja “ülemustele“ ei meeldi siis kauaks ma siia ei jää. Eks näis, mis saab.
Anni oli eile laos ja tegi meestele 10:0 silmad ette. Täna aga jälle leafletleaflet.
Homme veel ei tea mis teeme- töötame igatahes vabatahlikena.

Vahepeal on küll üsna masendav siin veebisaitidel inimestega suhelda. Paljud inimesed on endale pähe võtnud, et Aafrika on vaene ja ükskõik kui palju õndsad valged neid ka ei aitaks, paranemismärke ei ole ja ei tule ka. Väga kerge on niimoodi mõelda ja siis rahuliku südametunnistusega oma toidujääke minema visata, mõtlemata sellele, et Eestis saab kodutu ka päevas rohkem süüa kui mõnes Aafrika piirkonnas lapsed nädala jooksul. Jah, ma olen otsustanud, et ma päästan maailma .. pean lihtsalt hea plaani välja mõtlema.

Mis siin veel uudist. Anni unustas kirjutada meie seiklustest Ghost house’is. Teisipäeval siis täpsemalt tekkis meil arutelu spiritismi, vaimude ja tulnukate ning muu taolise ümber. Ühtetele on selline teema tõsine ja natuke kõhe, teistele pigem nali ja mäng- kui nii saab öelda. Kuna midagi tarka teha ei olnud ja ees ootas study day (ehk no work) ja Jose, kes oli viimaseid päevi meie hulgas, tahtis, siis otsustasime Ghost house’i sisse murda ja seal väikese sleepoveri teha. Ghost house on tühi maja kooliterritooriumil, mis on kola täis, mis on lukus ning millega kõrval tänavavalgusti alati vilgub.
Mõeldud-tehtud. Ainus aken, mis avanes, oli muidugi vetsuaken. Ronisime siis sisse ja vaatasime ringi. Üldiselt oli kõik kola täis, kuid üks ruum oli nagu korras klassiruum. Keegi teadis, et üks ruum on veel kolast tühi ning seal saame magada. Tühjas ruumis olid isegi mõned madratsid ja seal sees lendas lind. Panime asjad maha ja läksime majja luurele. Tegime mõned ghostpildid, mida ma tahaksin Rogeriolt kätte saada, kuid ta ei taha neid mulle anda.
Veel! Sel ööl leidis aset, ma usun, minu esimene uneskõndimine. Hommikul ma rääkisin Annile ja Vivienile, et nägin unes kuidas ma seal majas ringi jalutasin/hõljusin/whatever. Ütlesin veel, et ma ei saa aru, milleks nii mõttetu unenägu, sest midagi ei juhtunud. Hommikul Rogerio ütles mulle, et ma olen ikka tõsiselt julge. Ma ei saanud aru millest ta räägib.. ja siis tuli välja, et ma olin öösel lihtsalt üksi ma ei tea kuhu kõndinud. Väga haige. Ma ei tea, et ma kunagi varem oleks unes kõndinud või rääkinud või mida iganes.
Samas ma ei ole ainus.. Nuno seletab koguaeg läbi une midagi. Vahepeal portugali vahepeal inglise keeles.
Ja meie sõber Boyko- huuh- ta oli öösel majast välja kõndinud ja muru peale magama läinud.

Koolielust veel nii palju, et osa meie kallist GAIA tiimist saab nüüd DI’ks. See tähendab, et nad kolivad praegu viiekesi Mosambiigi buildingusse. Samas kui meie hoone alumine korrus on okupeeritud DI’de poolt, kes peaksid septembris Aafrikasse ja Indiasse projektidele minema.

Selgitus (kuna ma ei tea, kas keegi aru ka saab millest me siin kirjutame)
GAIA team- sinna kuuluvad kõik, kes teenivas scolarship raha. Näiteks praegu on Gaia tiimis nii september team kui november team. September team lõpetab Gaia- ehk neil on raha koos.
DI- kui Gaia läbitud ja raha koos, siis algab DI course, ehk siis tegelik koolitus ja treening jne, et projektile minna.
… ma ei oska väga palju paremini selgitada.

Igatahes Jose on nüüd läinud ning ta hakkab tegema midagi, mida ma never oodata poleks osanud. Nimelt temast saab ülikooli õppejõud. Naljakas, ta oli üks kõige energilisematest ja lapsemeelsematest, kes alati korraldas midagi..
Aga siin alati keegi tuleb ja keegi läheb ja nii see lihtsalt on.
Täna õhtul 80’s party. Pean endale kingad leidma.

Karmen.

Tegusad .

Esmaspäev: Kui aus olla siis ma ei mäleta sellest päevast absoluutselt mitte midagi peale selle , et ma leafletsin ja ilmselgelt olin mul hiljem peal tohtu väsimus.
Teisipäev:Hommik algas sellega , et ma olin murest murtud kuidas ma taas leaflete jagan.Aga bussi astudes silmasin ma meie rõõmsat kaasmaalast Raiti, kes tegi ettepaneku , et vahedada meie tööpäevad.Otseloomulikult olin ma nõus.Kuigi ma ei olnud kindel kas see just kõige parem mõte on .
Igatahes ma jõudsin oma kohta.Esimene tund oli edukas .Kogusin 7 naela.Peale seda tuli mitmetunnine tühimik.Peas käsi ainult üks mõte : Hey,to you want support volunteers in africa and india?Ühesõnaga mingi hetk ma sain aru , et tuleb teha paus.Kohtusin ühe minu isikliku lemmiku Ilonaga .Tegime väikse lõuna ja külastasime 2 muuseumit . hiljem jaluastin veel väheke ringi.Ja alustasin lõpuks oma fundraisingua taas.Mitte midagi pm mittu tundi ja aju oli juba alla andmas . Kuskil tund enne lõpu kohtasin Travist ja Heljot ning nad selgitasid mulle fakti, et ei ole mõtet minna ainult vanade inimeste juurde.Lõpuks ma kogusin oma esimesed 19 naela .
Vahelduseks oli see suhtelislt huvitav kogemus.
Kolmapäev :Study day.Ma keskendusin terve päev oma taskidele.Karmen lucky basterd oli kõik oma taskid ära teinud ja seega sai natuke lõõgastuda.Õhtul oli meil African night .Kõigile tehti imekaunid maalingud ,ning seejärel tantsisime ümber lõke ja nautisme kaunist suveõhtut.
Neljapäev:Minu töölauaks oli taas leaflet.Esimet korda sain ka mina olla nö õpetaja.Õpetasin meie uuele hungarlasele Balazs'ile kuidas olla väga mahe leafletija.Õhtul toimus meil lake juures väike ärasaatmis pidu( või rohkem nagu munasöömis kogunemine vm.).Kahjuks lahkub meie hulgast Jose.

Anni