Eile sai 2 nädalat hetkest mil saabusime Winstead Hall'i, CICD'sse. See on see koht mida nüüd kutsume juba koduks.
Igapäevaseks tööks on saanud leafleting, mis on põhimõtteliselt rämpsposti postkastidesse toppimine.. kuid meie jaoks see muidugi rämps ei ole. Meie jaoks on see elatusallikas, stipendium, mida iganes. Sellega teenime välja oma öömaja ja toidu. Päevas 1000 lehte välja jagada pole sugugi parim tulemus. Täna näiteks oli üldse üks halvimaid päevi. 500-600 lehekest. Rikkad inimesed võrdub meie jaoks suured majad ja suured aiad, ehk lisatöö ja ajaraisk.
Kahe nädalaga oleme harjunud siinse eluoluga, mis tähendab, et igaühel on oma kohustused ja vaba aeg on harv nähtus. Eelkõige sellepärast, et otsustasime liituda jooga ja veel mõne lisakursusega. Kiired ajad, aga ei kurda.
Kliima on siin hoopis midagi muud kui Eestis .. nagu me kuulnud oleme. Tavaline on see, et hommikul sajab, paneme paksud riided selga ja siis päeval sureme palavuse käes. Üldiselt temperatuur üle 22 kraadi vist ei küündi siin, kuid külma üle ei saaks kurta.
Kolmapäevad on saanud ujumispäevadeks..siiani, ning nendega kaasneb ikka saun ja päikeseloojangu vaatamine põhjamere ääres. Head ajad :)
Seltskond on siin otseloomulikult mitmekesine. Kõrvallauda vaadates näeme kampa, mis koosneb Ungari, Brasiilia, Jaapani, Argentiina, Eesti, Portugali ja Poola kodanikest. Muidugi on rahvast veel kõikjalt, kuid paljud magavad juba.
Homme on pühapäev ehk meie ainus vaba päev nädalas. Läheme Hull'i, teeme väikese ostlemise. Eelmine nädal samamoodi.
Adjöö Amigos,
Karmen ja Anni
Ps! Chicas Locas pole meie endi kummaline vaimusünnitus, vaid see nimi pandi meile siin.. meie kullakallite tiimikaaslaste poolt (see oli ainus, mis me nende jutust aru saime)
edu!
ReplyDelete