It takes a joyful sound to make a world go round.

Long time no see. Pole ammu midagi kirjutanud, sest.. kiire on. Kirjutada oleks muidugi nii mõndagi. Pildid varastasin Catalt, kes hoiatas mind kohe alguses, et ma ei kasutaks neid kusagil peale facebooki. Uuups.
Pildid on pärit eelmisest kolmapäevast. Meil oli study day ja külastasime the Deep'i. See on muuseum kaladest ja erinevatest mereloomadest. Muuseum on seest nagu tunnel ümber üsna suure akvaariumi vms. Minu jaoks suure. See oli huvitav, palju oli näha, aga raske on nii palju informatsiooni korraga hoomata. MUIDUGI saime kaasa mingid lehekesed, mille oleks pidanud ära täitma (sest see oli siiski õppeprogrammi osa), kuid üsna kiirelt viskasin lehekese kotti ja läksin haisid uudistama.

Sama päeva hommikul oli meil tegelikult mingisugune spordiüritus pluss banana split day. Kuigi öeldi, et see pole õige banana split, siis see oli ikka mahe küll.

Neljapäeval.. uhuhuu, ma ei mäleta, mis me tegime. Iga päev toimub siin midagi. Igatahes. Reedel läksime välja. See oli korralik seiklus. Kõigepealt olime terve päev tööl. Siis sõime ja alles siis saime pessu. Lõpuks oli kell vist pool üheksa kui me saime liikuma hakata. Muidugi me ei teadnud kuidas me linna saame ega ka seda kuidas tagasi. Läksime bussipeatusesse ja otsustasime hääletada .. ja kui peale ei saa siis bussile. Saime ikka peale. Valge kaubik, kus taga istekohti ei olnud. Peale meie ( Nuno, Travis, Anni, Mina) oli taga veel üks pliit ja üks pesumasin. Autojuhid olid kaks mustanahalist meest- selgus, et Zimbabwest. Paarsada meetrit enne bensiinijaama sai neil kütus otsa ja me peatusime tee ääres. Kuigi autojuhid väitsid, et nad on Hullist pärit, ei teadnud nad kus asub lähib bensiinijaam kui linna sisse sõidada. Nii. Juhid jooksid kanistriga bensiini tooma ja meie ootasime. Nunoütles välja selle mida kõik peale minu mõtlesin. Väga kahtlased juhid, kahtlase autoga ja pliidi, pesumasinaga... jätsid meid auto juurde(mida nad muidugi ei lukustanud) ootama. Tekkis kahtlus, et tegu on varastatud autoga.
Kui sõit jätkus ei läinud asjad taaskord plaanipäraselt. Kui küsisime, kas nad saaksid meid kesklinnas maha panna, ei saanud me muidugi oodatud vastust. Nad tahtsid ühe sõbraga kokku saada ja pärast korraks teise sõbra poolt läbi hüpata.. me ei julgenud vastu ka vaielda.
Lõpuks leidsime ennast majast, kus valitses korralik peomeeleolu ja umbes 5 mustanahalist naist istusid lauaümber ning veetsid aega, et edasi klubisse minna. Peale meie autojuhtide oli seal veel 2-3 meest. Meie neljakesi olime ainukesed valged. Kõik olid pärit erinevatest riikidest Aafrikas (Zimbabwe, Kongo, Kenya.. Zambia?) Kohe pakuti meile süüa juua ja võeti meid VÄGA sõbralikult vastu. Meie autojuhid ütlesid, et neil on paar asjaajamist ja jätsid meid sinna võõrasse majja. Mis siis ikka.. rääkisime juttu ja nautisime õhtut. Saime nii mõndagi uut teada Aafrika kohta ning ka Hulli kohaliku elu kohta. Kuigi alguses planeerisime minna Sugar Milli, mis on siin vist kõige presdiižem klubi, siis lõpuks läksime hoopis Lizard lounge'i.. esiteks see oli tasuta ja teiseks meie uued sõbrad/sõbrannad suundusid sinna. Lõpuks kui peokoht kinni pandi läksime taksoga tagasi CICDsse ja hiilisime oma tubadesse. Vahetasime uute sõpradega kontaktid ja kõik lõppes hästi.

Ülejäänud nädalavahetuse puhkasime. Kunagi May team on läks Taani, siis on kool nii tühi. DI'd, kes nüüd paari nädala pärast Aafrikasse lähevad,rabavad tööd teha.
Mina sain endale ka uue töö. Nimelt olen nüüd promotion office'is. Eks näis kuidas sellega hakkama saan. Algus küll väga paljulubav pole... aga väidetavalt on see alati nii.

Pühapäeval oli meil make-up party. Kõigpealt tegime poistele ilusa meigi ja siis nemad meile. Disaster. Aga tore õhtu oli tantsisime ja laulsime ja saatsime Hei-Jin'i (pole aimugi kuidas seda nime kirjutada). Ta oli vabatahtlik Indias ning läks nüüd tagasi koju Koreasse. Kuigi ma isiklikult ei tundnud teda väga hästi oli ikka kahju. Siin vahetuvad inimesed koguaeg. Viimaste nädalate jooksul on nii palju ära läinud. Kui nüüd DI'd ka ära lähevad on siin päris tühi. Selle eest tulevad aga uued peale. Paar päeva tagasi liitus meie tiimiga üks poiss Ungarist. Tal on rastad ja ta on vaikne.. ja ta kuulab metalit. That's it... ei tea rohkem praegu.

Mmm, jah.
Üritan nüüd tihedamini uuendada ka seda siin. Kontoris on kiirem internet ja proxy on maha murtud- mis tähendab, et saan lõpks muusikat tõmmata!!!!

Karmen

Chasing Toads and smth

See nädal on minu jaoks hea nädal olnud. Pühapäeval olime laos ja sain endale tööks uue koti. Esmaspäev oli pikk tööpäev Grimsbys. Teisipäev oli lühem ja käisin ühes pargis, mis oli täpselt nagu filmis.. selline mõnus. Kolmapäeval oli study day. Study day oli teistsugune kui tavaliselt, kuna käisime Toadse otsimas. Terve GAIA tiim jagati kolmeks ja iga väike tiim pidi leidma 14 värvitud konna. Tõestamaks, et me ikka käisime, pidime iga konna juures pildi tegema, kus kõik tiimi liikmed peal on. Selleks, et pilte oleks huvitav pärast vaadata, pidid kõik mingid kostüümid vms selga tõmbama. Põhimõtteliselt kamp rahvusvahelisi hulle linnas konnasid otsimas. Was nice.
Neljapäev oli hea tööpäev, lõpetasin varem ja sain Beverley kesklinna külastada. Ostsin mp3 endale, jeii. Nüüd on palju parem tööd ka teha. Päev korda läinud. Reedel oli jube vihm ja nagu tellituna saime me esimest korda kuu aja jooksul aias töötada.. mis on lebo. Täna olime Bridlingtonis. Ostsin skypephone'i lõpuks, käisin rannas ja linnas ja kõik super. Lisaks avati ka mu eesti nr taas. Hea on ka see, et mu töö kannab vilja väheke ja olen päris palju kotte saanud sel nädalal. Kokkuvõttes, kõik hea :)

Karmen

Anni Open Weekend in da ....Winestead Hall - Hull

Minu open weekend algas väga tegusalt.Laupäeva hommikul Store's.Kuid kui aus olla siis mul polnud selle vastu midagi , et ma töötasin laupäeval.Sain vähemalt oma staatust upidada 9%.Kuigi see on ikkagi kõige madalam.Siis ma annan oma parima , et see tõuseks .Ühesõnaga päris paljud läksid Brilingtoni(ma ei ole päris kindel kuidas selle linna nimi on aga jah midagi sellist peaks olema.),ma otsutsain sinna mitte minna , kuna mul oli ainult 10 naela ja kui sa tahad open weekendile minna siis , kui täiesti aus olla siis ega sa eriti puhata ikka ei saa ja mina olen suhteliselt väsinud leafletimiset(see siis nagu niiöelda väikest viisi postiljoni moodi töö).Igatahes, siis ma veetsin terve päeva stores capsacki tehes ja värvides.Õhtuks olin ma oma meele kindalks seadnud , et ma ei lahku siit.Korraks tuli isegi masendus peale , kui mõelda , et teised said siit kohast eemale , ja natuke ka peole minna.
Õhtul vaatasime Sherlock Holme'se kõige uuemast filmi.Väga hea film , soovitan soojalt . Kaadris ja erinevad dialoogid oli super.
Pühapäeva hommikul otsutasime minna ( mina ja diana) Hulli.Kuna ainuke auto , mis siit Cicd'i läks oli täis ja mul oli ainult 10 naela , siis otsutasime minna häälega .Doran viis meid suurele teele välja ja seal see algas .Algul me polnud 100% kindlad kas minna häälega aga kui me avastime , et bussini on pooltundi aega siis saime oma otsuses kindlaks .
Hull'i saamine ei osutanud raskeks.Kuna inglased on kohati nii sõbralikud , siis autojuht , kes meid peale võttis viis meid otse kaubamaja ette(peale seda kui ta oli meile selatanud kus asuvad kõige odvamad asjad.)Hull on imeilus linn, vähemlat vana linn on kaunis, arhitektuur on väga väga väga ilus.Kirikud,muuseumid jne .
Läksime rõõmsalt poodidesse ja otsustasime Dianaga , et läheme lahku.Peale mõnusat 30 minutit shoppamist .Kuulen oma telefoni ja Diana väga väga erutatud häält,et kas ma saaan kohe poest välja tulla jne.Ma mõtlein , oma peas , et ta on vahistatud vm ( muidugi ma ei mõelnud küll miks aga ... see oli mu esimene idee.).Kui ma sinna jõudsin sain teada , et ta onj kaouatnud oma 30 naela , mille ta oli ka laenanud .See viis tuju väheke alla .Aga see ei seganud meie shoppinguid Primargis(Odavaim pood ever.).Ma sain endale 10 naela eest mantli,kleidi,kaelakee,sukad,tsärgi,pesu.Nii , et vb see annab aimu kui odav see pood on . Peale rõõmsat shopinut hakkasime tagasi hääletama .Või kui aus olla siis kõndima linnast välja , et saaks hääletama hakata.Igatahes tuli välja , et me pidime kõndima kuskil 5 miili , et jõuda linnast välja ,või isegi rohkem . Peale oma metsiukt rännakut jõudisme õnneliuna tagasi Cicd'isse.
Ja vot täpselt nii meelierutav oligi minu Open Weekend.Loodan , et järgmisel ma siiski lähen kuskile , et saaks minna kuskile peole ja tantsima . Vahepeal oleks nii hea puhat sellest argipäeva elust siin ja näha ka teisi inimesi.

Anni
Kahjuks ei oma ma pilte oma ülipõnevast open weekendist .

Open weekend: Spurn Point

Esmaspäev
2. august 2010 ja täis on saanud terve kuu!
Seljataga on meie esimene open weekend. Open weekend on ainus aeg, mil võid minna kuhu tahad ja teha mida tahad. Üldiselt peame ikka oma tegudest siin aru andma.
Reede on täis tööpäev. Kui Eestis algab nädalavahetus reedel siis Inglismaal üldiselt.. ma ei tea.CICD's igatahes mitte. Open weekend algab reedel peale tööd. Mina ja Anni otsustasime ka laupäeval tööl olla.. eelkõige sellepärast, et me tulime siia hiljem kui teised ja meil on tarvis rahakest teenida.
Laupäeval siis olime kõigepealt laos ja tegime .. capsack'e ? Ausaltöeldes mul pole aimugi kuidas seda inglise keeles kirjutada ja veel vähem mis sõna see üldse eesti keeles on. Põhimõtteliselt on see raske töö! Mina pidin lõunat valmistama ja juhuslikult on laupäevad taimetoidupäevad, mis tähendab, et lõuna ei tohi liha sisaldada. Äärmiselt juhul natuke kala, aga pigem mitte. Vaaritasime juurikaid ning kätte jõudis paljudele kokkadele siin juba tuttav mure- tundus, et toitu ei jätku. Siin on see päris suur probleem, kuna paljud pole harjunud üldse süüa tegema, veelvähem siis 40 inimesele. Aga toidust siiski jätkus ja kõik oli korras. Varastasime laost natuke ehteid ka endale. Üldiselt on laos palju uusi ja korralikke erinevate firmade asju, aga otseloomulikult neid võtta ei tohi. Vahetevahel keegi siiski midagi võtab, sest maailmapäästjad nagu me oleme- ei ole ju mõtet poest sama asja osta, mis sul tegelikult laos vedeleb. Igatahes need ehted oleksid niikuinii bric-a-braci seisma jäänud, nii et mis siis ikka. Jah. Olgu. Peale seda siis pakkisin mina bric-a-bracis raamatuid koos uue GAIAga, Marcoga. Terve päeva planeerisime tegelikult õhtut. Tahtsime minna Bridlingtoni. See on üsna ilus linn ja turistidele hea koht niisama tsillimiseks. Kuigi plaanid olid tehtud siis, nagu siin ikka kombeks, need muutusid. Lõpuks võtsime hoopis jalgratastega ette teekonna Spurn pointi. Sõit polnud pikk, aga kui pole ikka harjunud sõitma siis pole. Läksime kuuekesi: Mina, Veronica, Plamen, Travis, Eric ja Atanas. Ilmselgelt need nimed teile midagi ei ütle. Kunagi peaksin meie tiimi ja üldse siinsete kohta mingit iseloomustused vist kirjutama, siis oleks kergem aru saada kellest jutt vms. Igatahes. Spurn point on superilus koht. Spurn point asub Humber jõe ja Põhjamere vahel. Nii et kui jalgrattaga majakani sõita siis ühelt poolt on näha Humber(jõgi) ja Grimsby linnatuled ning teisel pool Põhjameri. Tee peal muidugi läksid kummid tühjaks ja kes teab mis veel takistusi, nagu ikka. Lõpuks leidsime koha, kus teoreetiliselt polnud küll telkimiskohti ette nähtud aga praktikas oli see vist ainus koht, kus telkimine keelatud polnud. Kohalik majakavaht jättis meile kruusi nurgale, et me ikka õigesse kohta läheksime. Jõudsime kohale vist kunagi kümme läbi. Pimedas pole üldse tore liivas sõita. Võib kukkuda.. ja oma uue koti ribadeks tõmmata. Mis juhtus minuga. Niiet enam ei ole meil Anniga ühesugused kotid, kuna minu koti sang on vaevu, vaevu koti küljes. Mis siin ikka. Kuna mina otsustasin tripiga liituda viimasel minutil, siis muidugi ei olnud mul kaasas süüa ega juua ega muid luksustarbeid. Ja mul polnud neid ilmselgelt vajagi. Järgmisel päeval jõudsime tagasi ilusasti õhtusöögiajaks. Kõik ühes tükis ja rahul. Veendusin taaskord, et kuigi vahepeal tundub nagu Inglismaa oleks looduse poolest üsna igav ja põllune, siis tegelikult on siin palju palju palju näha.
Kohalikust elust nii palju, et minust on saanud šokolaadisõltlane. Ümberringi väetatakse põlde.. võite ettekujutada kui head lõhnad siin on. Ja nagu vanad olijad räägivad, siis see on alles algus. Sain teada, et kuigi televiisorist on kogu see ghettoteema väga mahe ja lahe jne, siis reaalselt on see suht hirmuäratav. Ja siinsed ehitajad on muidugi ka nagu filmides, oma kohatute kommentaaridega. Kõigi staatused on muidugi väga madalad jne jne jne. Jah, mul kadus mõte ära. Olgu. Anni kirjutab ka varsti oma seiklustest- ta hääletas esimest korda siin.


Karmen