Open weekend: Spurn Point

Esmaspäev
2. august 2010 ja täis on saanud terve kuu!
Seljataga on meie esimene open weekend. Open weekend on ainus aeg, mil võid minna kuhu tahad ja teha mida tahad. Üldiselt peame ikka oma tegudest siin aru andma.
Reede on täis tööpäev. Kui Eestis algab nädalavahetus reedel siis Inglismaal üldiselt.. ma ei tea.CICD's igatahes mitte. Open weekend algab reedel peale tööd. Mina ja Anni otsustasime ka laupäeval tööl olla.. eelkõige sellepärast, et me tulime siia hiljem kui teised ja meil on tarvis rahakest teenida.
Laupäeval siis olime kõigepealt laos ja tegime .. capsack'e ? Ausaltöeldes mul pole aimugi kuidas seda inglise keeles kirjutada ja veel vähem mis sõna see üldse eesti keeles on. Põhimõtteliselt on see raske töö! Mina pidin lõunat valmistama ja juhuslikult on laupäevad taimetoidupäevad, mis tähendab, et lõuna ei tohi liha sisaldada. Äärmiselt juhul natuke kala, aga pigem mitte. Vaaritasime juurikaid ning kätte jõudis paljudele kokkadele siin juba tuttav mure- tundus, et toitu ei jätku. Siin on see päris suur probleem, kuna paljud pole harjunud üldse süüa tegema, veelvähem siis 40 inimesele. Aga toidust siiski jätkus ja kõik oli korras. Varastasime laost natuke ehteid ka endale. Üldiselt on laos palju uusi ja korralikke erinevate firmade asju, aga otseloomulikult neid võtta ei tohi. Vahetevahel keegi siiski midagi võtab, sest maailmapäästjad nagu me oleme- ei ole ju mõtet poest sama asja osta, mis sul tegelikult laos vedeleb. Igatahes need ehted oleksid niikuinii bric-a-braci seisma jäänud, nii et mis siis ikka. Jah. Olgu. Peale seda siis pakkisin mina bric-a-bracis raamatuid koos uue GAIAga, Marcoga. Terve päeva planeerisime tegelikult õhtut. Tahtsime minna Bridlingtoni. See on üsna ilus linn ja turistidele hea koht niisama tsillimiseks. Kuigi plaanid olid tehtud siis, nagu siin ikka kombeks, need muutusid. Lõpuks võtsime hoopis jalgratastega ette teekonna Spurn pointi. Sõit polnud pikk, aga kui pole ikka harjunud sõitma siis pole. Läksime kuuekesi: Mina, Veronica, Plamen, Travis, Eric ja Atanas. Ilmselgelt need nimed teile midagi ei ütle. Kunagi peaksin meie tiimi ja üldse siinsete kohta mingit iseloomustused vist kirjutama, siis oleks kergem aru saada kellest jutt vms. Igatahes. Spurn point on superilus koht. Spurn point asub Humber jõe ja Põhjamere vahel. Nii et kui jalgrattaga majakani sõita siis ühelt poolt on näha Humber(jõgi) ja Grimsby linnatuled ning teisel pool Põhjameri. Tee peal muidugi läksid kummid tühjaks ja kes teab mis veel takistusi, nagu ikka. Lõpuks leidsime koha, kus teoreetiliselt polnud küll telkimiskohti ette nähtud aga praktikas oli see vist ainus koht, kus telkimine keelatud polnud. Kohalik majakavaht jättis meile kruusi nurgale, et me ikka õigesse kohta läheksime. Jõudsime kohale vist kunagi kümme läbi. Pimedas pole üldse tore liivas sõita. Võib kukkuda.. ja oma uue koti ribadeks tõmmata. Mis juhtus minuga. Niiet enam ei ole meil Anniga ühesugused kotid, kuna minu koti sang on vaevu, vaevu koti küljes. Mis siin ikka. Kuna mina otsustasin tripiga liituda viimasel minutil, siis muidugi ei olnud mul kaasas süüa ega juua ega muid luksustarbeid. Ja mul polnud neid ilmselgelt vajagi. Järgmisel päeval jõudsime tagasi ilusasti õhtusöögiajaks. Kõik ühes tükis ja rahul. Veendusin taaskord, et kuigi vahepeal tundub nagu Inglismaa oleks looduse poolest üsna igav ja põllune, siis tegelikult on siin palju palju palju näha.
Kohalikust elust nii palju, et minust on saanud šokolaadisõltlane. Ümberringi väetatakse põlde.. võite ettekujutada kui head lõhnad siin on. Ja nagu vanad olijad räägivad, siis see on alles algus. Sain teada, et kuigi televiisorist on kogu see ghettoteema väga mahe ja lahe jne, siis reaalselt on see suht hirmuäratav. Ja siinsed ehitajad on muidugi ka nagu filmides, oma kohatute kommentaaridega. Kõigi staatused on muidugi väga madalad jne jne jne. Jah, mul kadus mõte ära. Olgu. Anni kirjutab ka varsti oma seiklustest- ta hääletas esimest korda siin.


Karmen