Kummaline, kuidas siin olles, selles keskkonnas, maailm muudab oma mõõtmeid. Ühel hetkel tundub kõik nii väike ja lihtne ning teisel hetkel tundub, et globaalseid probleeme on nüüdseks nii palju, et isegi kui kõik inimesed korraga,ühes koos tegutseksid, ei suudaks me neid enam lahendada. Olles päevast päeva ümbritsetud sellise temaatikaga on võimatu sellest mitte mõelda ja mõjutatud olla.
See on kummaline, et enamikul inimestest pole aimugi, mis on 10.10.10 Global Work Party või Millenium Development Goals või mis on African Union ja nii edasi ja nii edasi. Vahepeal näib, et olen muutunud väikeseks aktivistiks, kel enam muud meeles ei mõlgu kui kekkond, make poverty history, Aafrika, India.. Ja nagu makiga kerib peas: mida ma veel teha saaksin
Keeruline on hoolida asjadest mida on nii raske muuta.
Olgu, mul on viimasel ajal jube tahtmine midagi kirjutada... ja nüüd ma kogemata kirjutan siia.
Igatahes, 10.10.10 toimub üle maailma erinevates paikades igasuguseid üritusi, kokku on see üks suur Global Work Party. See on mõeldud ülemaailmse poliitilise aktsioonina kliima soojenemise vastu. Kahjuks sõltub peaaegu kõik siin ilmas rohkem või vähem poliitikast ning ainus võimalus globaalsele soojenemisele pidur panna, on see, kui poliitikud lõpuks tööle hakkavad! Ja meie CICD's muidugi korraldame ka väikese ürituse. Loodame, et tuleb inimesi ja läheb korda.
Olgu, aitab nüüd keskkonnast.
Mis vahepeal toimunud on?
Lõpuks, lõpuks.. hilinemisega.. hakkab üks tiim otsapidi Aafrikasse projektidele liikuma. Malawi tiim on juba läinud, ainult üks neist on siin. Lisaks Malawi tiimile läks Malawisse veel Ester, kes on seal juba varem olnud. Kui ta Malawist tagasi tuli, oli ta juba pähe võtnud, et peab tagasi minema.. ja nüüd läkski. Ja Rogerio läks Taani, raha teenima ja läheb siis ka Malawisse.. Hüvastijätt oli ikka kummaline. Nii veider, et neid enam siin ei ole.. algusest peale on Rogerio dining hallis istunud ja nüüd tühjus. Ja Joe andis mulle veel enne ära minekut midagi mälestuseks.. nagu me ei näekski enam.
Mosambiigi tiim läheb teisipäeval, kui ma ei eksi, ja siis on ilmselt rohkem pisaraid. Üks parim seltskond siin meie arvates.
Goodbye Party oli.. esmaspäeval.. vist. Oli tore. Laulsime esimest korda koos- oli natuke disaster.
Ahjaa, open weekend oli ka! Käisime Hull'is sõpradel külas. Oli.. unustamatu oleks ehk hea sõna. Pikemat peatumist see ei vaja :)
Muidu oleme mõlemad natuke tõbised, aga elus.
Kallid musid kõikidele, kes silma peal hoiavad me tegemistel ;)
No comments:
Post a Comment